Orgaanilisteühendite (taimsete, loomsete ja hukkunud mikroobide rakkude) jäänuste sattumisel mulda, satub sinna mikroobide meelevalda märkimisväärne hulk valgulisi ühendeid. Valgulisi ühendeid hakkavad mõjutama keskkonda produtseeritavad ensüümid. Valgumolekuli järk-järguline hüdrolüüs, roiskumine. Kuna protsessiga kaasneb suur ammoniaagi (NH3) eraldumine, siis protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisel võtavad eelkõige osa roisk- ehk ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid
Orgaanilisteühendite (taimsete, loomsete ja hukkunud mikroobide rakkude) jäänuste sattumisel mulda, satub sinna mikroobide meelevalda märkimisväärne hulk valgulisi ühendeid. Valgulisi ühendeid hakkavad mõjutama keskkonda produtseeritavad ensüümid. Valgumolekuli järk-järguline hüdrolüüs, roiskumine. Kuna protsessiga kaasneb suur ammoniaagi (NH3) eraldumine, siis protsessi nimetatakse ammonifikatsiooniks. Valkude lagundamisel võtavad eelkõige osa roisk- ehk ammonifikatseerivad bakterid. Oluline osa protsessil on ka hallitusseentel. Kõige aktiivsemalt toimub see aeroobsetes tingimustes. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda ainult valguliste ainete lõhustumine ja keskkonda jääb orgaanilist lämmastikku sisaldavaid vahesaadusi. Enamus aeroobsetest valgu lagundajatest bakteritest on sporogeenid. Nt bacillus cereus, B. Subtilis jpt. Aeroobsed spoore mitte moodustuvatest bakteritest on olulisemad Pseudomonase perekonda kuuluvad liigid
annaabi.ee 
