a mõned kemikaalide lahused. Siirupiltaoline tselluloosilahus pressitakse läbi peente aukude (filjeeride) mõne teise sobiva kemikaali lahusesse, milles tselluloos muutub uuesti lahustumatuks. Tselluloosist tekivad väga pikad ühtlase jämedusega siiditaolised kiud, mis kedratakse niidiks, millest koostatakse kangas. Tehiskiudude tootmine on suhteliselt odav. Tähtsamad tehiskiud on: viskooskiud atsetaatkiud/triatsetaatkiud vask-ammoniaakkiud (kupro) modaalkiud lyocell-kiud Tehiskiudude omadused Tehiskiud ei hoia eriti sooja, katsudes tunduvad jahedana. Imavad väga hästi niiskust ning siis on kiud nõrgad. Õmblemine on suhteliselt tülikas kuna on libeda ja hargnevad. Viskooskiud Viskoos kuulub keemiliste kiudude hulka, kuigi tema tooraineks on pöögi- ja piiniapuu
· nad on head elektri- ja soojusisolaatorid. Plastide puuduseks on: · haprumine madalatel temperatuuridel; · suhteliselt madal lubatav töö-temperatuur; · vananemine aja jooksul; · madal tulekindlus; · (suur soojuspaisumine). Ajalooline areng 1) Goodyear - Loodusliku kautsuki ristsildamine a) kumm 1938 b) plastik (eboniit) 1851 2) Tselluloos - 1860 a) nitreeritud tselluloos b) tselluloid Vask-ammoniaakkiud (Cu(OH)2+NH3) c) Viskooskiud (ksantogenaat) d) Atsetaatkiud (äädikhappe anhüdriid) 3) Herman Staudninger - 1920.a. tänapäevase makromolekuli mõiste, polümeeriteaduse isa 4) Wallace Carothesrs a) DuPonti firmas alates 1931 b) Polümeeride süntees Polüamiidid, c) polüestrid Kloropreenkumm 5) Karl Ziegler - Stereograafilised polümeerid 6) Giulio Natta - Kõrgtihe polüetüleen, polüpropüleen