Silmlased
Põhjalähedane, viibib enamasti ranna lähedal ja estuaarides (ehk
lehtersuue on jõe suudmeosa, mis on mere poolt üleujutatud). Pärast 1-2 aastat meres
viibimist lähevad 60-80 cm pikkused suguküpsed isendid Briti saartele (märts-aprill), Eestis
jõgedesse (aprill-juuni), kus isased kaevavad imilehtri abil kiirevoolulistesse lõikudesse
300 000 väikese (pikkus 0,8-1,25 mm) marjatera tarvis lohu; koevad (mai-juuni), pärast
kudemist hukkuvad. [2, 4, 6, 7]
Vastsel, nn liivasonglasel (ammocoetuse), pole suulehtrit ja ta toitub mikroobe filtreerides;
4-5,5 a. veedab ta mudas, moone 13-20 cm pikkuselt. Pärast moonet laskub sügistalvel
merre. Eestis haruldane, enamik isendeid tabatud Liivi lahest ja Pärnu jõest.
Toituvad merisutid suuremate elusate kalade (tursk, lõhi jt.) verest, tungides neile aktiivselt
kallale. Ohvri kehakatted purustatakse sarvhammastega, vere imemist soodustab
hüübimisvastase toimega põsenäärmete sekreet. [2, 3, 5]
annaabi.ee 
