Merisutt
Seetõttu saavad silmud tema
abil ainult valgusaistinguid. Selle vanapärase elundi on nad pärinud oma eellastelt.
Seljaajunärvide selgmised ja kõhtmised juured ei ole ühinenud. (Jones, 2007)
Joonis 1. Merisuti imiklehtrist suuava (Tate, 2003).
3
2. ELUTSÜKKEL JA KUDEMINE
Silmu vastsed erinevad niivõrd täiskasvanud isendist, et kuni XIX. sajandi keskpaigani peeti
neid iseseisvaks perekonnaks (Ammocoetes). Merisuttide vastsed on liivasonglased, neil on
silmad nõrgalt arenenud ja õrnalt kaetud. Nelinurkset suuava varjab mütsinokataoline ülahuul.
Huule sisepinnal ja ümber suuava on hulk hargnevaid narmakesi. Kolmnurksed välimised
lõpuseavad paiknevad keha külgedel pikivaos. (Jones, 2007)
Liivasonglased elutsevad madalates, aeglase vooluga, mudastes oja piirkondades. Sagedalt
võib neid kohta väikestes lahtedes. Suurema osa ajast on nad kaevunud mutta (joonis 2). Nad