Friedebert Tuglas
See on mentaliteet, millel puudub
tulevikumõõde. Pimesi tegutsedes lõpetatakse katastroofiga. Kahtlemata sobib ahv
hästi inimese asemele või kõrvale seda eluhoiakut esindama, loomtegelaste käitumine
novellides "Popi ja Huhuu" ja "Taevased ratsanikud" kujutab endast
inimtegevuse analoogi. Ahv ja Bova on nagu kaksikvennad. Tuglase-taolisele
kirjanikule osutub groteskselt inimesega sarnanev ahv pealegi tänuväärseks
modelliks. Tähendus ei puudu ka seigal, et ahv on olnud eesti keeles ammmustest
aegadest sõimu- ja halvustussõna.
"Kuldne rõngas". Jürgens on tulnud kunagisse kodulinna ema matustele. Ta on siit
paarkümmend aastat ära olnud. Leiab küll kõik olevat endistviisi, aga ei tunne end
mitte millegagi seotuna. Eii kodu, aadete ega rahvusega. Apteeker Jürgens elab
pealinnas ja tema hallis elus on avanemas väljavaade abielluda leivaisa tütrega. (edasi
majamüük ja surmakuulutus)
Tuglase lemmikvõtteid on tõelust ja unenäolikkust. (Unenägu on ju omaviisi