K3[Fe(CN)6] (punane veresool) lahust. [Fe(CN)6]3- ioone kasutatakse Fe2+ ioonide kindlakstegemiseks lahuses. 3. Valasin katseklaasi 2 mL vett, lisasin 2 tilka CuSO4 ja 2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Anioonide tõestamine lahuses 4. 1 mL NaCl lahusele lisain tilkhaaval AgNO 3 lahust. Tekkinud valgele hõbekloriidi lahusele lisain 6 M NH3H2O vesilahust. Soojendasin ning loksutasin lahust. Sade lahustus hõbeda ammiinkomplekside tekke tõttu. Lahuse hapestamisel lämmastikhappega sadestub uuesti AgCl. 5. 2 mL tsüanaatioone sisaldavale lahusele lisasin 2 mL 1 M H2SO4 ja seejärel tilkhaaval Fe3+ sisaldavat lahust. 6. 3 mL fosfaatioone sisaldavale lahusele lisasin 3 mL 1 M HNO 3 lahust ja tilkhaaval MoO42- sisaldavat lahust. Soojendasin. Komplekside püsivus 1. Valasin katseklaasi 2 mL vett, lisasin 2 tilka K4[Fe(CN)6] ja 2 tilka K3[Fe(CN)6] lahust. 2
Hüdroksokomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NaOH lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus: Zn(OH)2↓ + 2NaOH → Na2[Zn(OH)4] - naatriumtetrahüdroksiidotsinkaat [CoOH]Cl↓ + NaOH → Co(OH)2 (roosa)+ NaCl – hüdroksiidokoobalt(II)kloriid Pb(OH)2↓ + 2NaOH → Na2[Pb(OH)4] – naatriumtetrahüdroksiidoplumbaat(II) Al(OH)3 + NaOH → Na[Al(OH)4] - naatriumtetrahüdroksiidoaluminaat Ammiinkomplekside teke Sademele lisasin kontsentreeritud NH3*H2O lahust. Tekkinud muutused on kirjas tabelis 1. Reaktsioonivõrrandid katseklaaside kohta, kus muutus toimus: Zn(OH)2↓ + 6NH4OH → 6H2O + [Zn(NH3)6](OH)2 – heksaammiintsinkhüdroksiid Cu2+ + NH4OH → CuOH+↓ + NH4+ 2CuOH+ + 2NH4+ + 6 NH4OH → 8H2O + 2[Cu(NH3)4]2+ - tetraammiinvask(2+)ioon CoOH+ + 7 NH4OH → NH4+ + 6H2O + [Co(NH3)6](OH)2 – heksaammiinkoobalt(II)hüdroksiid
annaabi.ee 
