Konspekt 2 vaheeksami küsimused ja vastused
mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on
iga prügila potentsiaalne reostusallikas.
Eesti elanikkonnast ligikaudu 70 % elab linnades. Seega on ka jäätmete teke kui
inimtegevuse tulemus ja sellega kaasnevad küsimused kõige teravamad tihedasti
asustatud ja tootmisega seonduvatel aladel (Tallinn, Kirde-Eesti). Tallinna linnast ja
osaliselt Harjumaalt kogutud erinevat liiki jäätmed ladestatakse peatselt ammenduvasse
Pääsküla prügilasse või inertsete jäätmete (peamiselt ehitusprahi) ladestuspaika Koplis
endise Keraamikatehase savikarjääri. Hinnangute kohaselt on rohkem kui 20 aasta
jooksul Pääsküla prügilasse ladestatud kuni 15 milj. m3 eriliigilisi jäätmeid. See suur
jäätmehunnik kihi paksusega kuni 25 m katab 30 ha suuruse maaala. Prügila
keskkonnakaitselistest rajatistest väärib märkimist Baltimaade ainus 1995. aastal
rajatud prügilagaasi kogumissüsteem
annaabi.ee 
