laps pärast vaktsineerimist kokku kukub või põdema jääb, siis tegemist on lihtsalt ajalise kokkusattumisega ning vaktsiiniga pole siin mingit pistmist. Kui beebi aga juhtub peale vaktsiinimanustamist surema, siis on see loomulikult hällisurm või põdes laps mingit haruldast kaasasündinud vähivormi. (Arstide hoolimatusest ja ebakompetentsusest on palju juttu raamatus H.Coulter,B.Loe Fisher `A Shot in the Dark'. Lisaks ammendavale ülevaatele DTL vaktsiinist on dokumenteeritud sadu konkreetseid haiguslugusid, kus arstid eelnevalt reaktsiooni kogenud last revaktsineerisid ning lapse seisukorda halvendasid kuni selleni, et laps suri.) Aastas käsitletakse VAERSis umbes 12 00014 000 juhtumit. Kui nüüd arvestada, et alla 10% arstidest raporteerib kõrvalnähtudest, siis vast võib tegelik reaktsioonide arv olla 120 000140 000. 140 000 rasket reaktsiooni umbes 3 500 000 aastas sündiva lapse kohta
reaalseid avaldusvorme ja väljaspool neid ei eksisteeri. Seega haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. 1. Õigusriigi printsiip Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Arvukalt on ilmunud töid, kus tõstetakse esile õigusriigi ühte või teist aspekti. Järgnev käsitlus ei pretendeeri õigusriigi elementide ammendavale esiletoomisele. Tähelepanu on aktsenteeritud üksnes nendele momentidele, millel on eriline tähtsus haldusõiguses. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt võib siin nimetada näiteks § 13, mille kohaselt igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb
reaalseid avaldusvorme ja väljaspool neid ei eksisteeri. Seega haldusõiguse printsiibid määravad ära avaliku administratsiooni seisundi, tema pädevuse, tegevuse iseloomu ja vahekorra üksik- ja kollektiivisikutega. 1. Õigusriigi printsiip Õigusriigile ja selle põhimõtetele on õigusteadlased pühendanud väga suurt tähelepanu. Arvukalt on ilmunud töid, kus tõstetakse esile õigusriigi ühte või teist aspekti. Järgnev käsitlus ei pretendeeri õigusriigi elementide ammendavale esiletoomisele. Tähelepanu on aktsenteeritud üksnes nendele momentidele, millel on eriline tähtsus haldusõiguses. Esiteks, õigusriigi printsiip eeldab isikute põhiõiguste, vabaduste ja kohustuste süsteemi olemasolu. See süsteem on sätestatud põhiseaduse II peatükis. Avaliku halduse seisukohalt võib siin nimetada näiteks § 13, mille kohaselt igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb