Selle põhjustas arvatavasti nafta avastamine, mille tarbimine on suurenenud järjepidevalt 40%'ni (2000a seisuga).. Pärast seda on proovitud aga nafta tarbimist vähendada, millega on selle osatähtus langenud tänapäeva energiamajanduses 34% peale. Söe osatähtus on aga langenud 5% võrra. Seda on võimaldanud alternatiivenergiaallikate kasutusele võtt. Taastumatute ja taastuvate energiallikate võrldus! Taastumatud energiaallikad saavad mingil ajahetkel otsa kuna nad on ammendatavad. Nende kütteväärtus on tundvualt suurem kui taastuvatel allikatel. Kahjustavad suurel määral pinnamoodi ja seda ümbritsevat keskkonda Taasutvad energiaallikad on ammendamatud ning neid tekib kogu aeg juurde. Nende kütteväärtus ei ole küll väga suur, aga nad on rohkem keskonnasõbralikud. Analüüsi energiaallikate eeliseid ja puuduseid! Nafta - eelised: suur kütteväärtus puudused: avariid, õnnetused tarbijatega, saastab pinnast
Maaga on seotud ka paljud energiakandjad, mis on üheks määravaimaks majanduse kasvuteguriteks. Neid liigitatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Praegu domineerivad planeedi infrastruktuuris taastumatud energiakandjad. Lõviosa kogu energia tarbimisest langeb naftale (40%), järgnevad kivisüsi (28%), gaas (20%), aatomienergia (6%) ja hüdroenergia (6%). Juba praegu on selge, et traditsioonilised energiakandjad ammendavad end loetud aastakümnete pärast ja põhimõtteliselt on ammendatavad ka aatomienergiavarud. Aatomienergeetika puhul on probleemiks ka seal tekkivate jäätmete ladustamine nii, et need ei reostaks keskkonda. Otstarbekas oleks orienteeruda taastuvate energiakandjate kasutamisele, kuid nende osatähtsus energiabilansis jääb ka tulevikus küllalt väikseks. Üheks põhjuseks on seejuures uue tehnoloogia suhteline kallidus ja teisalt ei saa alahinnata ka naftat eksportivate riikide mõjuvõimu maailmapoliitikas, kes jääksid
annaabi.ee 
