ÕIGUSE AJALUGU
valitsemise korra, võimuorganite liigi ja ülesanded.
See oli Euroopa senise õigusliku arengu üks murdepunkte. Jumala tahteaktiga loodud ja
ajaloolise traditsiooni kestvusega pühitsetud põhikorra asemele astus inimeste loodud ja
ühe seadusandliku aktiga seadustatud põhikord. Jumala tahte asemele astus inimeste
tahteakt. Uus põhiseadus, mis pidi olema filosoofiliselt põhjendatud, kirjalik, kodanike
õigusi ja vabadusi kaitsev ja riigikorda ammandavalt reguleeriv, oli ühtlasi nullpunkt, uue
õiguse lähtekoht.
Prantsusmaa andis Euroopale kirjutatud põhiseaduse traditsiooni kõrval ka põhiseaduste
vastuvõtmise menetluse, mis seniajani koosneb põhiliselt järgmistest etappidest:
1) Konstitutsiooniloova esinduskogu valimine;
2) Põhiseaduse eelnõu väljatöötamine esinduskogus;
3) Põhiseaduse vastuvõtmine rahvahääletusel.
19. sajand.
Vaadates 19
annaabi.ee 
