Glu dehüdrogenaasi koensüümideks on NAD ja NADP. Reaktsiooni suund sõltub Glu ja AKG suhtelisest kontsentratsioonist, suhetest NADPH/NADP ja NADH/NAD. Glu dehüdrogenaas on lämmastiku metabolismi üks võtmeühendeist. Ta töötab mitokondrite maatriksis. AH katabolism ja süntees on suurel määral aminotransferaaside ja Glu dehüdrogenaasi koostöö. Glu oksüdatiivsel dehüdrogeenimisel on koensüümiks NAD, taandava amiinimise puhul NADPH. Katabolism: aminohape ja AKG -> aminotrasnferaas -> α-ketohape ja Glu.... Glu ja NAD – >Glu dehüdrogenaas –> AKG, ammoniaak, NADH. Süntees: vastupidi :) 9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel Ammoniaagi normaaltase tagatakse seostades teda nii glutamiinina ja alaniinina kui ka
N näitab polümeristatsiooni astet, et mitu glükoosijääki on järjestikku ühendatud. Tulemuseks on polümeer, kus üks glükoosiüksus vähem. Reaktsioon on analoogne hüdrolüüsile, kuid vee molekuli asemel on tegemist fosfaatrühmaga, mis atakeerib glükosiidsidet. Tekib fosfoester, millega saab pm alustada glükolüüsi. Olemas ka sahharoosi fosforülaas jne. Aminotrasnferaas ehk transaminaas Katalüüsib am.hapete ja ketohapete omavahelist üleminekut. Ketohappest tekib vastav aminohape ja am.happest vastav ketohape. Selline konverteerimine võimaldab ühendada am.hapete ja energia metabolismi. Alfa- ketoglutaraat ja oksaloatsetaat on olulised tsitraaditsüklis, sest tsükkel algabki süsinikrühma lisamisega oksaloatsetaadile.