jargnevad vahetult uksteisele. Puuduvad «tekstisisesed kirjavahemargid». Uhe nukleotiidi valjalangemise korral koodonist loetakse koodonisse jargneva tripleti esimene nukleotiid, mille tagajarjel muutub kogu informatsioon. 3. Kattumatus. Iga nukleotiid kuulub ainult uhte koodonisse. Kattumatusest tuleneb asjaolu, et aminohapete jarjestus polupeptiidahelas on uksteisest soltumatu. 4. Kolineaarsus. Koodonite jarjestus mRNA-s ja aminohappejaakide jarjestus polupeptiidahelas on lineaarselt korvutatavad. Naiteks mRNA-s on nukleotiidide jarjestus jargmine: CUCUUUAUG siis polupeptiidahelas on aminohapped jarjestatud vastavalt leutsiin (CUC)fenuulalaniin (UUU)-metioniin (AUG) jne. 5. Terminaatorkoodonid. Nende koodonite funktsiooniks on polupeptiidahela sunteesi lopetamine ja ahela vabastamine ribosoomilt. Need koodonid ei maara uhegi aminohappe kohta polupeptiidahelas (nonsenss-koodonid). Neid on kolm ja nad on nimetatud jargmiselt:
: tolmandat jiirku struktuuri stabiliseerivad 2.16. lnimese veres on mitmesuguse strtlktuuriga mitmesugused keemilised sidemed, mis moo- valke. Vereplasma valgud globuliinid on naiteks dustuvad moiekuli eri osades paikne-u'ate . Trombotsiiiitide valk fihrinogeen on aga aminohappejaakide vahele. K5igil r'alkudel aga ruktuuriga. Vere hiiiibimisel muutub see valk s, mille poolt moodustatud v6rgustik suleb globulaarset kolmandat jiirku struktuuri ei moo- haava. Err.itrotsi..iiitides esineval hemoglobiinil on aga
annaabi.ee 
