Ka seetõttu on tal keskne positsioon AH metabolismis. Glu dehüdrogenaasi koensüümideks on NAD ja NADP. Reaktsiooni suund sõltub Glu ja AKG suhtelisest kontsentratsioonist, suhetest NADPH/NADP ja NADH/NAD. Glu dehüdrogenaas on lämmastiku metabolismi üks võtmeühendeist. Ta töötab mitokondrite maatriksis. AH katabolism ja süntees on suurel määral aminotransferaaside ja Glu dehüdrogenaasi koostöö. Glu oksüdatiivsel dehüdrogeenimisel on koensüümiks NAD, taandava amiinimise puhul NADPH. Katabolism: aminohape ja AKG -> aminotrasnferaas -> α-ketohape ja Glu.... Glu ja NAD – >Glu dehüdrogenaas –> AKG, ammoniaak, NADH. Süntees: vastupidi :) 9. Kuidas tekib ammoniaak ja miks on Gln (Ala) tema metabolismis väga oluline? Ammoniaagi teke: 1) aminohapete katabolismi käigus 2) puriinide ja pürimidiinide katabolismis 3) karbamiidi lõhustumise käigus seedetrakti mikroobide toimel 4) Gln lõhustumisel neerudes glutaminaasi toimel
vastavatele -ketohapetele. · Oksüdatiivne desamiinimine aminohappelt aminogrupi elimineerimine ammoniaagi vormis. Elimineeritud ammoniaak lülitub enamasti karbamiidi biosünteesi. · Taandav amiinimine ammoniaagi ülekanne -ketoglutaraadile glutamaadi tekkega. Kokkuvõte: Transamiinimise ja glutamaadi oksüdatiivse desamiinimise koostöö lülitab aminohappe aminorühma katabolismi. Taandava amiinimise ja transamiinimise koostööna toimub aminohapete biosüntees. 2. Aminohappe karboksüülrühma metabolism - spetsiifiliste dekarboksülaaside toimel tekivad aminohapetest vastavad amiinid (aminohappe karboksüülrühm laguneb, eraldub CO2). Tähtsus: dekarboksüülumise käigus eraldatakse organismist ketohapete liig. 3. Aminohapete süsinikskeleti (peale -aminorühma elimineerimist
varud; b) eritatava lämmastiku hulk on suurem toidus leiduvast lämmastiku hulgast, LB on negatiivne, koevalkude hulga vähenemine nälja, haiguste jt puhul; c) lämmastikusisaldus toidus on võrdne organismist eritatava N hulgaga, LB on tasakaalustatud. 43. Aminohapete üldine ainevahetus. Kõiki organismi ,,sattunud" aminohappeid ei kasutata spetsiifilisteks ülesanneteks, vaid lülitatakse osaliselt üldisesse ainevahetusse. Osa neist allutatakse edasidtele muutustele ümberamiinimise ja amiinimise kaudu. Teine osa kuulub lagundamisele, kusjuures aminohapped suunatakse energeetilisse ainevahetusse üle desamiinimise, dekarboksüülimise ja oksüdatsiooniprotsesside. Ümberamiinimine e transamiinimine etendab aminohapete moodustamisel ja utilisatsioonil kaalukat osa. Selles protsessis toimub aminorühma ülekandumine L-aminohapetelt -ketohapetele vahepealse ammoniaagi moodustumiseta. Desamiinimine on aminohapete utilisatsiooni põhiline tee, mil aminohappelt eemaldatakse aminorühm.