Enamiku Etioopiast võtab enda alla Etioopia mägismaa. See ulatub põhjas Punase mereni, teistest külgedest piirab seda kõrb. Mägismaa on murtud kaheks osaks, mida lahutab edelasuunaline Ida-Aafrika alang (selle Etioopia osad on Etioopia alang ja Danakili alang), mis läbib kogu piirkonda Punasest merest Ida-Aafrika suurte järvede (Victoria, Tanganjika, Njassa) piirkonnani. Etioopia idaosa võtab enda alla Somaali astangmaa. Etioopia rahvastikust moodustavad oromod 34,49%, amharad 26,89%, somaallased 6,20%, tigrinjad 6,07%, sidamod 4,01%, guragaed 2,53%, volaitad 2,31%. Etioopia on jaotatud 11neks haldusüksuses, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvsuega linna. Etioopia on maailma suurim tsiibeti tootja ja eksportija; ligi 90% kõnealusest toorainest kogutakse sellest riigist. Kohvipuu kodumaaks on Etioopia, seal kasvas kohvipuu metsikult, kuigi esimesed kohviistandused rajati Jeemesis. 2 Etioopia asukoht kaardil. Üldandmed
aasta seisuga on 82544840, rahvastiku tihedus 64,8 in/km 2 . Rahaühik on birr (ETB). 1 ETB = 1,10614 EEK (27.01.2009), kuid Eestis Etioopia raha saadaval ei ole. Ajavöönd maailmaaeg +2 (GMT +0300). Etioopia on jaotatud üheteistkümneks 1. järgu haldusüksuseks, mille seas on 9 osariiki ja 2 keskalluvusega linna. Suurimad linnad on Addis Abeba - 1 913 000, Diredaua - 117 000 ja Dese - 88 000 elanikku. Rahvastik Etioopia rahvastik on väga kirev. Suurem osa elanikke on amharad või tigraid, kes on semiidi päritolu ning segunenud aafrika rahvastega. Hamiidi rahvaste hulka kuuluvaid oromisid on 40% elanikest. Ligikaudu pooled etiooplased on kristlased ning alluvad oma kohalikule kirikuvõimule. Ülejäänud on muhameedlased või animistid (omistavad igale asjale, olgu see elus või mitte, hinge olemasolu). Riigis on ka omapärane 30 000 liikmega juudi kogukond, falasid, kellest enamik on hiljuti emigreerunud Iisraelist. Enim räägitakse semiidi keelte hulka kuuluvat
annaabi.ee 
