Alumiiniumi tootmine ja kasutamine
Alumiinium
on hõbevalge pehme ja plastne hästi elektrit ja soojust juhtiv kergmetall,
mida on hõlbus sepitseda ja valtsida. Alumiiniumi järjekorra number on 13.
Tal on üks stabiilne looduslik isotoop massiarvuga. Radioaktiivne isotoop
massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul. Alumiiniumi tihedus
on 2.7 Mg/ kuupsentimeetrile. Sulamistemperatuur on alumiiniumil 660´C.
Alumiinium reageerib paljude lihtainete ja hapetega. Hapetest tõrjub ta välja
vesiniku ning tekib sool. Amfoteeruse tõttu reageerib alumiinium ka
leelistega, tõrjudes nende lahustest vesinikku välja ja moodustades
aluminaate. Kõigis püsivamates ühendites on alumiiniumi oksüdatsiooniaste
+3. Alumiinium oksiid on amfoteeme oksiid. See tähendab,et tal on nii
aluselisi kui ka happelisi omadusi. Alumiinium on vee ja õhu toimele
vastupidav, sest tema pinnale tekib tihe oksüdatsioonikiht mis takistab
alumiiniumi edasist oksüdeerumist.