poole Pindpinevustegur – Iseloomustab erinevate vedelike pindpinevust. Kapilaarnähtused – Märgamisega seotud nähtusi peenikestes torudes nimetatakse kapilaarnähtuseks. Kapilaarid – Peeni torusid, milles tuleb arvestada kapilaarnähtustega, nimetatakse kapilaarideks. Hüdrodünaamika – Teadust, mis tegeleb kehade liikumise uurimisega vedelikes ja vedelike voolamise uurimisega, nimetatakse hüdrodünaamikaks. Tahkis – Aine, millel on kristallstruktuur Amforne aine – Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ja on omadus voolata. Füüsika seisukohalt on amforne aine = üliväikese voolavusega (suure sisehõõrdega) vedelik. Monokristall – Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem/ Ühesugune kristallstruktuur säilib üle kogu aine koguse. Polükristall – Aine, mis koosneb paljudest erinevate orienteeritud monokristallidest. On keskmiselt isotroopsed.
kehadele. Märgamine- Tekib vedeliku ja tahke keha vastastikmõjul ning põhjustab vedelikupinna kõverdumist tahke keha lähedal. Mittemärgamine- Vedelikutilgad püüdlevad kera kuju poole. Nt vesi ei märga rasvaseid pindu. Kapillaarsus- Vedeliku tõusmine/ langemine peentes torudes või kapillaarides. Tahkis- Aine, millel on kristallstruktuur ( molekulide paiknemisel esineb kindel kord) Tahke aine- Aine, mille võimet voolata me pealiskaudsel vaatlemisel ei märka. Amforne aine- Tahke aine, millel kristallstruktuur puudub ( võib voolata ) Monokristall- Terviklik keha, mille osakeste paigutuses eksisteerib üks ja seesama süsteem. Polükristall- Keha, mis koosneb paljudest erinevalt orienteeritud monokristallidest. Anisotroopia- Monokristallide põhiomadus, mis seisneb selles, et tänu molekulide paiknemise kindlale korrale sõltuvad aine füüsikalised omadused suunast. Isotroopia- Gaaside, vedelike ja polükristallide omadus, mis seisneb selles, et aine