Konna kolju on lai ja lame Selgroogu liigendub kolju ühe kaelalüli abil, mis võimaldab konnal pead tõsta ja langetada, mitte aga kere suhtes pöörata Selgroog on kalade omaga võrreldes üsna lühike, roided puuduvad Roideid asendab siseelundeid altpoolt kaitsev rinnaluu 12. Kuidas kasutavad kahepaiksed neelamisel silmade abi? Toidu allaneelamisel tõmmatakse silmamunad silmakoobastesse ja need aitavad toidupalasid neelu poole suruda - selline nähtus on iseloomulik ainult amfiibidele. 13. Kirjeldage kahepaikse meeli: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine Keskkonnast info vastuvõtmiseks on tähtsaim osa nägemisel, mis konnadel on hea Suurte silmadega näevad nad hästi oma lähimat ümbrust, aga märkavad ainult liikuvat saake Silma kaitseb kuivamise ja vigastuste eest liikuv silmalaug-kohastumus eluks maismaal Haistmiseks ja maitsmiseks peavad nad toidupala suhu haarama Konnade kuulmiselund asub nii nagu kaladelgi koljuõõnes
on 5cm-3 m, enamasti <1m sügavusel. Võrdluseks järvedes on euf. vööndi väärtus enamasti 2-10 m. Paljud suured jõed läbivad soid, siis on vesi humiinainete tõttu tume, happeline (madal pH), toitainete poolest vaene, seega ebasobiv nii vetikate kui soontaimede fotosünteesiks. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde toodaval) materjalil. Üleujutuste ajal rikastavad jõed üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele. Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede kividel kasvavad sagedamini sammaldest vesisammal Fontinalis ja tömpkaanik Amblystegium ning vetikatest Cladophora, Vaucheria, Batrachospermum. Kärestike vahel olevad alad (pools), mis pindalalt ületavad mitmekordselt kärestike pindala, on asustatud soontaimedega. Harva on kogu jõesäng taimedega kaetud.
materjalil põhinev) materjalil. HORISONTAALSELT alade vahel, mis on · Üleujutuste ajal rikastavad jõed sobilikud sigimiseks, toitumiseks ja üleujutatavaid alasid biogeenidega, tõstes varjumiseks ebasoodsate tingimuste eest, nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. talvitumiseks. Homing (tagasipöördumine amfiibidele. sünnijõkke) -kalapopulatsiooni evolutsioonilise adapteerumise tulemus 2 kohalike tingimustega. See vähendab nurg, särg, karpkala, linask, säinas, ahven geenide voolavust populatsioonide vahel. (noor). VERTIKAALSELT- saagi järgi, kaitseks, · Kalad vajavad eluks pidevalt
annaabi.ee 
