2)seedimine maos täsikasvanute puhul toimub maos piimrasvade märgatav hüdrolüüs, sest mao lipaas ja suuõõne lipaas on suhteliselt hapekindlad ja lammutavad lühikese-ahelalisi rasvhappejääke sisaldavaid toidurasvu (nt piimarasv). Siiski pärsib tugevalt happeline keskkond lipaasi toimet ja maos jääb lipiidide üldine seedimine piiratuks. Suuõõne ja eriti mao lipaasi toimel lõhustub teatud kogus triglütseriide siiski rasvhapeteks ja monoglütseriidideks, mis amfifiilsete molekulidena aitavad kaasa emulgeerimisele. 3)seedimine peensooles see on lipiidide seedimise põhikoht. Seal on selleks vastavad tingimused: a)triglütseriidide eelnev osaline seedimine kergendab peensooles toimivate ensüümide tööd. b)happeline maosisaldis tingib sekretiini produtseerimise, mis põhjustav bikarbonaatide-rikka pankrease nõre eritumist, mis neutraliseerib happelise maosisaldise luues ensüümide tööks vajaliku pH
molekulid vahetuvad pidevalt lahuses olevatega. PAA molekulide orientatsioon pinnal *PAA lisamisel lahusele suureneb lahus-õhk piirpinnale adsorbeerunud molekulide hulk. *Kui pinna täitumine läheneb maksimaalsele, hakkab oluliselt kasvama PAA kontsentratsioon lahuses. *Et vähendada PAA molekulide hüdrofoobsete osade kontakti vee molekulidega, hakkavad lahuses alates teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus
vahetuvad pidevalt lahuses olevatega. PAA molekulide orientatsioon pinnal *PAA lisamisel lahusele suureneb lahus-õhk piirpinnale adsorbeerunud molekulide hulk. *Kui pinna täitumine läheneb maksimaalsele, hakkab oluliselt kasvama PAA kontsentratsioon lahuses. *Et vähendada PAA molekulide hüdrofoobsete osade kontakti vee molekulidega, hakkavad lahuses alates teatud kontsentratsoonist moodustuma assotsiaadid, mida nimetatakse mitsellideks. *Amfifiilsete ainete lahused on keerukad isereguleeruvad süsteemid, assotsiaadid tekivad füüsikaliste, mitte keemiliste vastasmõjude tulemusena. *Mitsellide koostises olevate ning lahustunud PAA molekulide vahel on samuti dünaamiline tasakaal, st toimub pidev molekulide liitumine mitselliga ja eraldumine sellest. Mitselli skemaatiline struktuur Tuum koos adsorbse kihiga moodustab graanuli ning graanul koos difuusse kihiga mitselli. Kolloidosakeste ehitus
asendisse, molekulid on umbkaudu vertikaalselt absorbendi pinnal. Sellisel pinnakihil on toimunud pindpinevuse langus (vt. valem) Teisest kolmandasse faasi minnes saarekesed liituvad, kogus kasvab. Kolmandas staadiumis ,,monomolekulaarne kiht", kus on suur pindaktiivse aine kogus. Molekuli sabad on püstised ja molekulid on vertikaalselt. Sellisel pinnakihil on pindpinevus madal ja muutub saarekestega võrreldes vähe. Adsorptsiooni erinevused Tuntumate amfifiilsete molekulide seas (karb. hapete) süsinikahela kasvamisel ühe süsiniku võrra kasvab pindaktiivsus ~3 korda. See seletab ka, miks kõige paremad pindaktiivsed ained on pika süsinikahelaga molekulid n. seebid ja fosfolipiidid. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott 13. Pindpinevuse määramise meetodid.
annaabi.ee 
