Eesti kärplased
Ahmi toidus moodustab põhiosa raibe, eriti huntide ja karude poolt murtud
loomade jäänused. Harvem ründab ta sõralisi iseseisvalt, kuid siis on saakiks
haiged, haavatud või noored loomad. Ta sööb korraga vähem kui makku
mahub. Osa saagist püüab ta mõnda kõrvalisse paika varuks. (Loomade elu,
1987)
16
Võtmesõnad
Tüvepikkus looma pikkus ninaotsast pärakuni. Tüvi on looma pea, kael ja
kere kokku.
Amfibiontne eluviis eluviis, mis võimaldab hakkama saada nii maismaal
kui vees, kahepaikne eluviis.
Hermeliin sama, mis kärp. Nimetus pärineb saksa keelest.
17
Kasutatud kirjandus:
Toimetanud Poots.,L, 1987 Loomade elu, Tallinn "Valgus" 1987, lk 247-258
Kindersley.D 1999 Looduse entsüklopeedia Tallinn "Valgus" 1999, lk 254
255
Eesti Loodus http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus
Eesti selgroogsed http://bio.edu
annaabi.ee 
