33. Kodarluu-randmeliges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine: kodarluu-randmeliiges ehk proksimaalne käeliigese moodustavad kodarluu randmine liigesepind ja randmeluude proksimaalne rida.Moodustub ellipsoidliiges.Kaheteljeline 34. Kesk-randmeliiges": Ehk distaalne käeliiges moodustub randmeluude proksimaalse ja distaalse rea vahel. See on modifitseeritud plokkliiges. ühe teljeline 35. Amfiartoosi mõiste: Amfiartoosid on need liigesed, mille pinnad on lamedad ja liikuvus väike 36. Randme-kämblaliigesed(randmeluud ja 2-5 kämblaluud): On randmeluude distaalse rea ja kämblaluude põhimike vahel. Vähe liikuvad lameliigised ehk amfiartoosid. 37. Pöidla randme-kämblaliiges: See on teistest erinev, mis ühendab 1. Kämblaluud trapetsluuga. Hästi liikuv sadulliiges, mitmekesised liigutused. kolmeteljeline 38. Kämbla-lüliliigesed: Tüüpilised keraliigesed, erandiks on 1
kandluu-lodiluuliigesest (keraliiges). Selles ühtses kombineeritud liigeses toimub pöia mediaalse või ka lateraalse serva tõstmine. Et kõik jalalihased ületavad nii ülemise kui alumise hüppeliigese, siis funktsioneerivad nad üheaegselt. 50. Kanna-pöialiigesed: asuvad kanna distaalse rea luude (talbluud ja kuupluu( ja pöialuude põhimike vahel. Neid liigeseid tugevdavad selgmised, taldmised ja luudevahelised sidemed. Kanna-pöialiigesed on amfiartoosid, need suurendavad jalavõlvi tähtsust. 51. Pöia-varbalülide liigesed: moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide põhimike vahel. Need liigesed on ehituse ja talitluse poolest keraliigesed, mis on analoogilised käe vastavate liigestega. Nendes toimuvad liigutused ümber frontaaltelje (selgmine ja taldmine painutus). 52. Varbalülide vaheliigeste tüüp, liikumine. Varbalülidevaheliigesed on plokkliigesed, neis toimub liikumine ümber frontaaltelje
annaabi.ee 
