Eesti iseseisvumine
kubermangu valitsemise ajutise korra kohta loodi autonoomne Eestimaa kubermang Venemaa
koosseisus, mida juhtis Ajutise Valitsuse komissar (J.Poska) ning valimiste teel tuli moodustada
Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev. Nüüd kujunes rahvuslike ringkondade esmaseks ülesandeks
võimu ülevõtmine. Senised vene ametnikud asendati eestlastega, asjaajamisekeeleks kuulutati eesti
keel, valmistuti üleminekuks emakeelsele kooliharidusele. Tekkis esimene konfliktiallikas: tagandatud
vene ametnkel oli kaebusi eestlaste separatismi kohta. Tallinna ja Petrogradi suhted halvenesid.
Pingeallikaks olid ka vene soldatid, kuna Vene sõjaväe demoraliseerumine jätkus, siis kerkis taas
päevakorrale rahvusväeosade loomise idee. Loodi 1. Eesti Polk. Eesti rahvuslaste vastaseid rünnakuid
alustasid ka eesti enamlased.
1917.a. suvel kujunesid välja Eesti erakonnad: Eesti Demokraatlik Erakond (juht J.Tõnisson), Eesti