Bütsants ja Vena-Vene riik (Keskaeg)
seetöttu oli seda ka lihtsam valitseda. Asjatundlike nõuandjate abiga suutsid
keisrid riigielu ümber korraldada. Tugevdati sõjaväge ja sõduritele hajatu maad
jagama, mida nad said rahu ajal harida enda ja perekonna ülalpidamiseks. Tänu
sellele polnud vaja sõjameestele riigi kassast nii palju palka maksta ning riiki
kaitsti suurema innuga. Bütsantsi kirikut juhtis keisrile alluv Konstantinoopoli
patriarh. Nagu teisedki ametnikut, pidi ka patriarh kuuletuma keisrile. Patriarh ei
saavutanud kunagi sellist sõltumatust, nagu oli Rooma paavstil. Hoolimata
sellest, et Bütsantsi keisrid pidasid end ristiusu kirikute ja Rooma paavstide
ülemvalitsejateks, ei suutnud nad paavste enda võimu all hoida. Bütsantsi keisrid
olid piiramatu võimuga valitsejad. Nad ümbritsesid end suure luksusega ja nad
kandsid kullaga kaunistatud rüüd. Keisritega suhtlemiseks olid ette nähtud
üksikasjalikud reeglid