Eesti lähiajalugu
teistsuguse käitumisega - temale avalikud esinemised eriti ei meeldinud, tema potentsiaal ka tunduvalt
tagasihoidlikum kui Karotammel. Käbini tegelik tegutsemismaneer teistesse tuleb välja, kui vaadata
EKP KK büroo protokolle ja stenogramme - tuleb välja, et Käbin ei olnud suguli sõnaaher ja
pehmeloomuline, võis tegutseda väga resoluutselt ka nende inimeste suhtes, kes tema lähenemist ei
toetanud - tuleb laiema avalikkuse ette just 1950. lõpul, kui Eesti ametnikuliidrid ära vahetatakse tema
initsiatiivil.
1960. alguses tõuseb esile Artur Vader, kes leidis, et tema võiks olla sobilikum parteijuht ja tervikuna
Eesti NSV juht. Oma enesekindlust ammutas ta sellest, et just 60. alguses oli ta mitu aastat olnud ametis
Moksvas NLKP KK tööl instruktorina. Leidis, et Käbin võiks oma koha temale loovutada - ka selles
vastasseisus Käbin oli tugevamal positsioonil ja mingit reaalset võimalust Vaderil ei tekkinud Käbini