Nõukogude Eesti
omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli- ja näitemängu- ning
laulukooride traditsiooni. 1950.aastate teisel poole taandus isetegevusharrastus
kõrgkultuuri ees. Järjest kasvas massiteabevahendite ning ka raamatute osatähtsus
kultuuritarbimises. Suurenes Eesti raadio maht, 1955.aastal alustas tööd Eesti
Televisioon. Ajakirjandusväljaanded jagunesid nõukogude ajal vabariiklikeks ning
linna- ja rajoonilehtedeks, ajakirjadeks ning mitmesugusteks ametkonlikeks
väljaanneteks.
Maakultuuri hääbumine
Maaelanike elujärje paranemine võimalda ka neil senisest rohkem käia linna
kultuuriasutustes (teater, kino, kunstinäitus). Maarahva seotus oma vanavanemate
kodukohaga nõrgenes, kuna maaelanikkond muutus liikuvamaks, kes siirdus elama
linnadesse, kes otsisid paremaid elu- ja töötingimusi teistes maapiirkondades. Kõik
see kokku viis rahvakultuuri hääbumisele.
Kiriku koht ühiskonnas
Eesti NSV ajal säilis vormiline usuvabadus
annaabi.ee 
