JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
Lahenduse leidmine antud küsimustes teeb keeruliseks seadusloome põhjalikud definitsioonid,
mis käsitlevad õigust andmekaitsele ja teabele. Viimastel kümnenditel on Euroopa riikides
liigutud selles suunas, et töötada välja ühtsed standardid arhiivinduses. Samas on Euroopa Liidu
arhiivides märgata teabe piirangute kasvu, mis eelkõige on tingitud andmete salastamise
seadustest, originaaldokumentide säilitamise nõuetest ja ametkondlikest määrustest.
Kuigi arhiiviseaduste ja eriseadustega kaetud piirangud kui ka piirangute kestvusajad lähtuvad
sarnastelt alustelt, saab piiranguid mitmeti tõlgendada. Erandite tegemine oleneb palju ka iga
riigi arhiivinduse traditsioonidest, arhivaaride õigustest ja pädevusest, piiratud andmetele
juurdepääsuloa andmisel. Kuigi kaasaegsed õigusaktid püüavad eelkõige tagada inimõiguste
kaitset, silmas pidades nii teabe vaba kättesaadavust kui ka kaitsemeetmete rakendamist, jääb