Eesti iseseisvumine kokkuvõtvalt
alanes. Toiduainete hinnad langesid, samuti ka talurahva sissetulekud.
Tööstuses olid turustamisraskused ja hindade langus, siseturu kokkukuivamine, rahva
ostujõud vähenes, ettevõtted piirasid tootmist.
Majanduskriis tõi kaasa ulatusliku tööpuuduse.
Sisepoliitiline kriis süüdlasti nähti erakondades. Olukorra parandamiseks loodi Rahvuslik
Keskerakond.
Põhiseaduslik kriis nähti ebasobivat põhiseadust, tehti ettepanek väljatöötada uus
konstitusioon, mis looks presidendi ametkoha. RK võttis ettepaneku menetlusse.
Majanduskriis maailmaturul oli suur konkurents.
Kriisiga võitlemiseks liideti erakondasi, tehti rahvahääletusi, uus põhiseadus võeti vastu ja
hakkas toimima 1934. a.