1635.a allutati ka Tallinna kullasseppasellid rännukohustusele, millest vähemalt neli aastat tuli veeta Saksamaal.1826 aastast vaid vene impeeriumi käsitöökeskustes. Valis sell rännuaastate lõpetamisel oma elu-ja töökohaks Tallinna, tuli tal sellina siinseid meistreid teenida, kuni ta sai tsunfti ja rae nõusoleku meistriõigusi taotleda. Vahepeal uuriti põhjalikult tema tausta rännuaastatel. Vajaduse korral hangiti lisaaandmeid nende linnade raadidelt ja ametivendadelt, kus sell oma rännuaastatel oli töötanud. Meistriõiguste taotlemisel peeti vajalikuks ka teatud varanduslikku tsensust viit kaalumarka hõbedat selli võtlavaba omandina. Meistri kandidaadil tuli valmistada kahe kuuga oldermanni majas järelvalve all eksamitöö, ikka kolmest esemest: kuldsõrmus, paarinitsiaalidega pussipead ning kihlapress. Riia kirjalikes allikais esimesena a 1334 ettetulev kullassepp ei olnud sakslane vaid hoopis liivlane Johannes Ribbenisse.
käigus kõvasti kannatada saanud, nt paljud Euroopa aadlisuguvõsad surid välja, kuna kõik pojad langesid pühal maal. Head küljed on, et eurooplased õppisid nende 200 aasta jooksul idamaid paremini tundma. Vahetu kokkupuude araablaste kommete ja kultuuriga muutis üpriski karmide tingimustega harjunud rüütlite elustiili. Tänu ristisõdadele jõudsid Euroopasse hinnalised kangad, uhked vaibad, portselan, malemäng, Euroopa käsitöölised õppisid oma idapoolsetelt ametivendadelt uusi töövõtteid ja hakkasid valmistama ka uusi tooteid, nt õpiti valmistama paberit. 7. Miks tekkisid vaimulikud rüütliordud? Ristisõtta minek oli üldiselt palverännu sarnane ajutine eluperiood, kuid pärast püha maa vallutamist selgus, et leidus veel mehi, kes soovisid jäädagi relvis Jumalat teenima. Vajadus püsiva sõjajõu järele Lähis-Idas oli ilmne: tuli kaitsta nii äsja rajatud riike kui ka pühapaikades käivaid palverändureid. 8. Millised olid kolm suuremat 12
annaabi.ee 
