Eesti kultuurilugu- eksamiks
keskasutus Eestis. Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis
Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia
president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks.
Akadeemia koosseisus nähti ette 20 tegevliiget. Akadeemia liikmeks võisid olla Eesti
kodanikud, kes on oma teaduslike töödega silmapaistvalt edasi viinud teadust ja
ilmutanud võimeid teadusliku töö korraldamiseks. Akadeemia liikmete ametivanuse
piiriks oli 70 aastat, mille järel nad emeriteeriti.
·Eesti Kultuurkapital- on fond Eesti kirjanduse, kunsti ja teaduse edendamiseks.
Seadus Kultuurkapitaali asutamise kohta võeti vastu Konstantin Pätsi esimese valitsuse
poolt 8. juulil 1921, kuid seda ei kinnitatud Riigikogu poolt. Kultuurkapitali asutamine
õnnestus alles 1925. aastal.
·Siuru- oli eesti kirjandusrühmitus, mis loodi 1917. aastal. Sinna kuulusid August