Eesti Vabariik aastatel 1918-1940
Uus
põhiseadus avas ukse üleminekuks demokraatlikust riigikorrast autoritaarsele. Pärast
vabadussõjalaste koostatud seadusandluse võitu astus Jaan Tõnissoni valitsus tagasi ja ühtalsi
tühistati ka riigis valitsev kaitseseisukord, mille pärast vabadussõjalaste tegevus taastus. Liit
saavutas suure edu kohalikel valimistel aastal 1934 ja selline edu innustas neid viima oma
esindajaid ka Riigikokku ja valitsusse. Samuti oli sihiks saada vabadussõjalaste juht Andres
Larka istuma riigipea ametitoolile. Valimised pidid toimuma 1934. aasta aprillis. Nii rahvas
kui ka riigimehed lootsid, et pärast valimisi olukord riigis rahuneb ja kriis möödub.
Ennetamaks vabadussõjalaste võidukäiku korraldasid kaks võimumeest, Päts ja
Laidoner, riigipöörde. Laidnoner keelustas poliitilised meeleavaldused, sulges
vabadussõjalaste ühingud ning politsei asus neid arreteerima. Nii kergelt siiski
vabadussõjalased alla anda ei tahtnud. Nende seas levis mõte riigijuhtidelt tuleb vägivaldselt