Parlament ajendab ka uusi õigusakte vastu võtma, arutades komisjoni aastast tööplaani, avaldades arvamust, missuguseid uusi õigusakte oleks vaja, ja taotledes komisjonilt õigusaktide ettepanekute esitamist. 2. Demokraatlik järelevalve EP teostab demokraatlikku järelevalvet kõigi ELi institutsioonide, eelkõige komisjoni üle. Ta on pädev kiitma heaks või lükkama tagasi volinike ametissenimetamist ning tal on õigus nõuda kogu komisjoni tagasiastumist. Enne uue komisjoni ametisseasumist nimetavad ELi riikide valitsused komisjoni volinikud, kuid neid ei saa ametisse kinnitada ilma parlamendi nõusolekuta. Parlament kuulab volinikukandidaadid, k.a komisjoni tulevase presidendi ükshaaval ära ning hääletab seejärel komisjoni ametisse kinnitamise üle selle täies koosseisus. Kogu ametiaja jooksul on komisjon parlamendi ees poliitiliselt vastutav, parlamendi umbusaldusavalduse korral peab komisjon täies koosseisus tagasi astuma.
puudutavaid üldpõhimõtteid ja nimetab ära ka notariaaltoimingud ja nende tegemise põhinõuded. 25 Antud seaduse vastvõtmisega jätkas Eesti Vabariigi kuni 1940.a. kehtinud notariaalset traditsiooni, mis vastas Mandri- Euroopa õigusmudelile ja eestlaste ajaloolisele nägemusele oma riigi õigusest. 1. novembril 1993.a. nimetas tolleaegne justiitsminister Kaido Kama Tallinna Raekojas ametisse 46 Eesti Vabariigi notarit, kes kinnitasid ametisseasumist ametivandega. Kõik need notarid oli varem töötanud riiklike notaritena, kusjuures vabasse notariaati asusid tööle peaaegu kõik endised riiklikud notarid. Uus algus oli nende jaoks raske, sest nad pidid ennast ümber kujundama palgatöölisest ettevõtjateks, tööandjateks ja harjuma tõdemusega täielikust varalisest ja moraalsest vastutusest seoses notariameti pidamisega.26 Uue seaduse vastuvõtmisega hakkas suurenema notarite töömaht. Notariaaltoimingute arvu