Eesti 1920 - 1937
perekonnanimede kui eesnimede osas. Eestlased said algselt nimed 1830. aastatel pärast pärisorjuse
kaotamist. Lisaks oli lipukampaania ja kodukaunistamiskampaania ehk õue eraldamine loomade
aiast, hekkide istutamine, vaipade kudumise õpetamine.
1930. aastate lõpus jõuti Pätsi eestvedamisel kolmanda põhiseaduse koostamiseni. Põiseaduse
koostas 1936 valitud Rahvuskogu. Kuna opositsioon boikoteeris valimisi, sai kogu Pätsi-meelne.
Seaduslik võim kuulus riigikogule, nende ametisolekuaeg oli 5 aastat. See sai ka kahekojaliseks,
kuid see on omane suurriikidele. Ülemkoda ehk Riiginõukogu 40 liiget ei olnud valitavad, pigem
kuulusid osad sinna ameti põhjal (näiteks Tartu Ülikooli rektor), 10 sai nimetada president, 24 liiget
valiti omavalitsuste ja organisatsioonide poolt. Kodanikud said valida alamkoda ehk 80-liikmelist
Riigivolikogu. Nähti ette kodanike poolt valitav president, ametiajaga 6 aastat. President valis
valitsuse, seega oli presidentaalne vabariik