Haldusjaotusest kokkuvõte
alevik ja küla. Juba muinasajal kujunesid Eestis välja kihelkonnad ja maakonnad.
Kuni 13. sajandini oli kihelkond ühte hõimu kuuluvate elanikega ning ühiste
majandus- ja kaitsehuvidega külade liit, kellel oli oma keelemurrak ja
mitmesugused kombed. Välisohu eest liitusid kihelkonnad suuremateks
maakondadeks. Enamik muistseid kihelkondi jagati pärast muistse
vabadusvõitluse lõppu kirikukihelkondadeks. Kirikukihelkond on maakiriku
koguduse piirkond, ühe vaimuliku ametipiirkond. Maakonnas kuulub haldusvõim
riigile. Riigi poolt määratud võimukandja on maavanem. Maakond jaguneb
valdadeks ja otsealluvusega linnadeks. Vallas ja linnas on võimukandjaks rahva
poolt valitud kohalikule omavalitsusele. Valdade kooseisus võivad olla linnad,
alevid, alevikud ja külad. 13. sajandi lõpul oli Eestis 59 kihelkonda, aga 1925.
aastaks olid neid juba 107. Ametliku jaotusena kihelkondi enam ei ole, kuid
etnograafias, folkloristikas, keeleteaduses kasutatakse kihelkonnanimesid
annaabi.ee 
