Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
algas ka hiljem. Parteiline ajakirjandus õitses Eestis 1920. aastatel, kusjuures sellest
sai tõhus ühiskondliku kontrolli süsteem. Samas kisti ajakirjanikke tihti poliitilisse
võitlusse. Ajakirjanduse tihe side poliitikaga aitas kaasa ajakirjanikuameti
väljakujunemisele demokraatlikus ühiskonnas, kuna igapäevatöö viis sageli eetilise
piirini, mida oli vaja hakata teadvustama ja sõnastama. See tähendas ühtlasi oma
ametipiiride selgemat tajumist. Näiteks sattusid Jaan Tõnissoni isikus 1933. aasta
kriisisituatsioonis konflikti poliitik ja ajakirjanik, temas võitis poliitik.
Huvi ajakirjanduse õiguste vastu ühiskonnas tõusis 1920. aastate lõpuks, mil toimus
ajakirjanduse kiire industrialiseerumine. Suurenes kapitali mõju, ajaleht muutus
kaubaks. Ajalehed kajastasid samas ajakirjanduse üle peetud kohtuotsuseid ja
kommenteerisid ajakirjanduse õigusi ja kohustusi ühiskonna ees. Seda ajajärku
annaabi.ee 
