Eesti 1941 - 1944
Esimest korda ja ohvriterohkeimalt sõdis korpus 1942.dets. 1943.a. jaan. Velikije Luki all. Langenute, haavatute ja
teadmata kadunutena kaotas korpus 17 ooo meest e. ¾ oma algkoosseisust.
Saksa okupatsioon
1941.a. augustis vallutasid sakslased Tasllinna. 197 nõukogude laevast uputati 53. Saaremaal, Hiiumaal käisid lahingud
oktoobrini. Eestlased lootsid sakslaste abil omariikluse taastada. Eestist sai Ida-alade ministeeriumile allutatud
kindralkomissariaat kõrgeimaiks ametinukuks kindralkomissar Karl Litzmann. Selle kõrval loodi Eesti Omavalitsus
(EOV) piiratud omavalitsusõigusega, kuid kohustusega täita okup. Võimude käske-korraldusi. Eesotsas Hjalmar Mäe
(end. vaps).
Jätkusid repressioonid. Saksa julgeolekuteenistus (SD). Eestisse rajati koonduslaagreid, kus hukati 125 000 in., neist
4000-5000 eestlast. Natslik propaganda surus peale rassiteooriat. E. majanduse ülesandeks sai Saksa sõjaväe ja
elanikkonna varustamine
annaabi.ee 
