Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
Ka Skinneri biherviorism lõi hariduskontekstis läbi õppimise
mudelina. Teadmised on indiviidist väljapool ja need on jagatud sobivateks, lihtsalt piiritlevateks
üksusteks. Indiviid ehitab need üles väiksemast üksusest suuremani, liidab ühe teadmise teisega
ning vastutab selle eest, et liita erinevad teadmiste tükid oma käitumisega ja vaadata, et need
kinnistuksid. Teadmisi käsitletakse oma olemuselt kvantitatiivsetena ja diskreetsetena.
Biheiviorismi arusaam pani aluse ametikoolitusele.
Kognitivism
Lähtutakse seisukohast, et on olemas põhjapanev mehhanism, mis on mõtlemise keskmeks ning
seda nähtust ja selle protsesse on võimalik uurida. Kognitivism on ja oli teoreetiline seisukoht,
mis kirjeldas staatilist mehhanismi ega arendanud tegelikult kunagi välja mingit veenvat käsitlust
õppimisest ja arengust. Oli suunatud üldise, idealiseeritud infotöötlemise arvatava
funktsioneerimise kirjeldamisele