Sissejuhatus õigusteadusesse konspekt
rahvapoolt enamasti 4-5 aaastaks, ning valmised võivad olla nii otsesed
kui kaudsed (otse parlamenti või läbi valimiskogu). Ülemkoja
moodustamise viisid on märksa mitmekesisemad. See võib olla valitud
otseselt või kaudselt rahva poolt, kuid liikmed võivad olla ametisse
nimetatud või valida kas federatsioonisubjektide valitsuste või
parlamentide poolt. Ülemkoja liikmeid võivad nimetada ka teised
riigiorganid, sinna võivad kuuluda teatud isikud ametikoa järgi (exofficia).
Ülemkoja liikmed võivad olla ka pärilikud aadlikud (suurbritannias peerid)
kelle mandaat on eluaegne. Enamasti on parlamendi kodade pädevus
mõnevõrra erinev, tavaliselt on ülemkoja võimupiirid kitsamad kui
alamkojad. Ülemkoja roll on erinevates riikides erinev, osades riikides on
ülemkojal võimalik seaduste vastuvõttu aeglustada ning kasutada
edasilükkavat vetot. Mõnedes riikides on aga ülemkojal võimalik seaduse
annaabi.ee 
