Bütsants
Linnaelu, kaubandus ja ksit:
Sria ja Egiptuse jukad linnad langesid araablaste ktte ja araabia
piraadid hirisid Btsantsi kaubandust, kuid Konstantinoopol psis
sellegipoolest suurlinnana ning kaubavahetus idamaadega ei katkenud. IX sajandis
algas uus tus. Suur osa Euroopa ja idamaade kaubandusest toimus Btsantsi
kaudu. Btsantsi kaubandussidemed ulatusid araabia maade vahendusel Indiani,
Suurt Siiditeed mda Hiinani ja teiste maadeni.
Konstantinoopoli kaupemehed ja ksitlised koondusid ri- ja
ametihingutesse, s.o kollegiumitesse, mis tegutsesid vastavalt riigi
ettekirjutustele. Mnede toodete, nt siidriide kauplemine oli eriti range
kontrolli all.
Ksitlised tegutsesid tagasihoidlike vikeettevtjatena, kes ise ka
vhemalt osa oma kaubast msid. Paremal jrjel olid luksuskaupade tootjad.
Kaupmeeste seas oli jukuselt ja sotsiaalselt positsioonilt sna erinevaid
inimesi. Mned tegutsesid keisrite isiklikul soosingul. Riik toetas
Konstantinoopoli laevaomanikke rahaga. Jukamate kaupmeeste krval oli ka
annaabi.ee 
