Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Suuremad linnad kujunesid aja jooksul
peaaegu iseseisvateks riikideks.
Linnakodanikud olid organiseeritud gildidesse ehk
vennaskondadesse ja tsunftidesse ehk ametnikkondadesse.
Gild oli usuline, poliitiline või kutseorganisatsioon. Tallinnas oli neid
3.
Suurgildidesse koondusid rikkad ja mõjuvõimsad kaupmehed, kelle
hulgast valiti tavaliselt raehärrad.
Väikegildid moodustasid Püha Kanuti gildi väikekaupmehed ehk
kraamipoodnikud ja käsitöölised ning Oleviste gildi ametiesindajad
nagu voorimehed, kandjad jt. Omapäraseks gilditaoliseks
organisatsiooniks oli Mustpeade vennaskond, mille liikmeiks olid
vallalised kaupmehed ja kaupmehesellid, peamiselt hansalased
välismaalt. Gildide osavõtmine linnade valitsemisest kestis 1877
1920.
Tsunft oli ühe eriala linnakäsitööliste kutseühing, ühtlasi
liikmete eraelu reguleeriv seltskondlik, kiriklik ja
sotsiaalhoolekandeorganisatsioon, kuhu kuulumine oli käsitöölistele
annaabi.ee 
