V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
moe järgi neitsilikult ilusa rinnakumeruse ülemise poole paljaks jättis, nende alusundrukute
rikkusest, mis toredamad olid kui pealisriided (milline imepeen maitse!), Saasist, siidist,
sametist, millega kõik välja oli ehitud, eriti aga valgeist kätest, mis tunnistust andsid nende
227
jõudeelust ja laiskusest, võis neis neidudes kergesti ära tunda aadlisoost rikkaid pärijaid. Ja
tõepoolest, need olid preili Fleur-de-Lys de Gondelaurier oma sõbrataride Diane de
Christeuil', Amelotte de Montmischeli, Colombe de Gaillefontaine'i ja väikese
Champchevrier'ga -- kõik heast perekonnast neiud, kes nüüd kokku olid tulnud leskproua
de Gondelaurier' juurde. Aprillikuul pidi Pariisi tulema härra de Beaujeu oma abikaasaga ja
dofääni pruudile Marguerite'ile audaame valima, et siis Pikardiasse minna teda flaamlastelt
vastu võtma. Ent kõik aadlikud kolmkümmend penikoormat ümberringi taotlesid seda au