Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla, püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim Joonis 6. Harilik metspipar (http://www.valgeanso.ee/index.php?page_id=130&lang_id=et&sid=9da38bbe66779a03ec6b442 9dc0d9ac4&nocache=1293025315) 10 Joonis 7. Harilik metspipar 11 Aster (Aster) Konkreetne liik: amellaster (Aster amaellus) Taime kõrgus ja läbimõõt: 0,2-0,6 m kõrge, lõpplaius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: rohtne püsik, poolkerajas põõsas Lehed: lehed rohelised, vahelduvad, piklikud, varred karvased Õied või õisikud: õied sinakaslillad Õitsemine: juuli lõpp kuni oktoober Liigi eritunnused: vähem vastupidav haigustele nakatub seenhaigustesse, vajab jagamist Kasvukoha nõuded: kasvab päikese käes, talub ka poolvarju, kasvab mistahes hästi dreneeritud
toonideni ning asetsevad pikas kobaras. Õitseb maist augustini. Annab kergesti isekülvi. [1, 11] Looduslikult kasvab lilla vägihein Vahemeremaadest kuni Kesk- Aasiani; peamiselt stepis. [11] Lilla vägihein sobib hästi päikeselistesse kasvukohtadesse püsikurühmadesse või kiviktaimlasse hästi vett läbilaskvasse liivasesse pinnasesse. Head naabrid on näiteks amellaster, idamagun, mailased, kellukad, kollane kariklkar, kõnnusalvei, kurerehad, kolmeroodne hõbeleht, naistenõges ning mitmed dekomtiivsed kõrrelised, nagu igihaljas kaerand. [1] Paljundamine seemnetega ja juurpistikutega. Seemned külvatakse avamaale mais- juunis. Esimesel aastal areneb suurte lehtedega rosett. Noored taimed õitsevad teisel kasvuaastal. Sorte paljundatakse juurepistikutega. [11, 14] 2.KUSLAPUULISED 2.1. Sugukonna üldine iseloomustus