Imetajad · California jänes (Lepus californicus) · Vöötsaba (Bassariscus astutus) · Tavakeksik (Dipodomys deserti) · Taskukeksik (Perognathus amplus) · Lumelammas (Ovis canadensis) · Koiott (Canis latrans) · Harksarvik (Antilocapra americana) Linnud · Kaktusekäblik (Campylorhynchus brunneicapillus) · Must-siidinäpp (Phainopepla nitens) Kahepaiksed ja roomajad · Kaevur-kilpkonn (Gopherus agassizii) · Tiiger-tömpsuu (Ambystoma tigrinum) · Zilatjee (Heloderma suspectum) Ohud säilimisele Enamik ohtudest on seotud inimtegevusega. Salakütid, niisutuspõllumajandus, kariloomade pidamine, kahjuks ka liiga intensiivne turism.
o metamorfoosne kliimaks – T4 ja TRβ taseme kõrgpunkt, millega kaasnevad näiteks sabaosa ja lõpuste kadumine ning soolestiku ümberkujunemine. o * T3 aktiveerib omakorda geene, mis aitavad blokeerida türeotropiini sekretsiooni ajuripatsis, mistõttu negatiivse tagasiside tulemusena hakatakse vähem türoidhormoone tootma Osal sabakonnalistest (nt Mehhiko tömpsuu Ambystoma mexicanum) metamorfoosi ei toimu (sugurakud ja reproduktiivsüsteem küpsevad, kuid ülejäänud keha säilitab juveniilse kehatüübi) ja nö vastsed saavutavad suguküpsuse; seda nimetatakse neoteeniaks (vastsesigimine) o Võimalik indutseerida metamorfoosi (türeotropiini või T4 lisamisel) (naha struktuur muutub, lõpused taandarenevad) Progeneesi puhul on gonaadide ehk suguorganite küpsemine
annaabi.ee 
