Eesti keskaeg
1411
loovutas ordu Žemaitija Leedule ja Melno lepinguga loobus pretensioonidest.
1497 Kalmari unioon – Taani-Rootsi-Norra. Orduvastased toetusid Kalmarile, kuigi sealt sõjalist abi ei
tulnud.
Liivimaal peapiiskop Wallenrode sattus isegi orduga opositsiooni. Loobus sellest jamast ja läks ära
Euroopasse.
1411 – uus peapiiskop J. Ambendi (?) keeldus ordusse astumast.
1423 Saarel-Lääne piiskop Ch Kuband (?) ka ordu vastu. Ordu okupeeris S-L piiskopkonna.
Ambudi hankis paavstilt piiskopkonna ordusse inkorporeerimise tühistamise. Ka piiskop Scherhnoberg (?) oli
edukas.
1428 otsustasid piiskopid kuuriasse saata delegatsiooni. Teele asusid ka linnade suurkaupmeeste pojad. Robin
ja foogt Aschenberg tabas delegatsiooni, võttis kinni ja lasi uputada. Kaotus Liivimaa kirikule, aga oluline
propagandistlik võit, näitas ordu kuritegelikkust.
Paavst vabastas Riia ja kapiitel hakkas augustiinlikuks.
Ordu olukord halvenes. 1345 sai ordu lüüa Leedult