paigutusest. Kolde frondi laiuse valikul võib lähtuda nn. frondi laiuse eritootlikkusest D/L, mille orienteeruvad väärtused tahke slakieemaldamisega kolletele on toodud joonisel 13-1. Vedel- ja gaasküttekolletele võib jooniselt 13-1 leitud frondi laiuse eritootlikkuse väärtust suurendada 25-55 % võrra. Põletite tüübi, arvu ja paigutuse valikul lähtutakse kirjanduses toodud soovitustest [4]. Põletite põhimõõtmed - ümarpõletite ambrasuuri läbimõõt da, pilupõletite laius b ja sahtveski ambrasuuri mõõtmed võetakse tüüppõletite tehnilistest andmetest või arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-8. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2
paigutusest. Kolde frondi laiuse valikul võib lähtuda nn. frondi laiuse eritootlikkusest D/L, mille orienteeruvad väärtused tahke slakieemaldamisega kolletele on toodud joonisel 13-1. Vedel- ja gaasküttekolletele võib jooniselt 13-1 leitud frondi laiuse eritootlikkuse väärtust suurendada 25-55 % võrra. Põletite tüübi, arvu ja paigutuse valikul lähtutakse kirjanduses toodud soovitustest [4]. Põletite põhimõõtmed - ümarpõletite ambrasuuri läbimõõt da, pilupõletite laius b ja sahtveski ambrasuuri mõõtmed võetakse tüüppõletite tehnilistest andmetest või arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-17. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2