Fütobentos
vetikate kui
soontaimede fotosünteesiks. Toiteahelad põhinevad allohtoonsel (juurde
toodaval)
materjalil. Üleujutuste ajal rikastavad jõed üleujutatavaid alasid
biogeenidega, tõstes nende viljakust, pakuvad elupaiku näit. amfiibidele.
Päikesele avatud kärestike kivid on sageli kaetud makrovetikate ja
sammaldega, mis on seal peamised primaarprodutsendid. Eesti jõgede
kividel kasvavad sagedamini sammaldest vesisammal Fontinalis ja
tömpkaanik Amblystegium ning vetikatest Cladophora, Vaucheria,
Batrachospermum.
Kärestike vahel olevad alad (pools), mis pindalalt ületavad mitmekordselt
kärestike pindala, on asustatud soontaimedega. Harva on kogu jõesäng
taimedega kaetud.
15
Jõgedes on taimestik koondunud kalda lähedale, sügavamal on
takistuseks liiga
kiire vool, aga ka vee vähene läbipaistvus. Samuti võivad väiksemate
annaabi.ee 
