Kirjandussemiootika
dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust.
Arutlus sisemise ja välimise üle.
Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende
omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil.
Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud
muusikakatke. Kärbeste sumin on suve metafoor, on sünekdohhilise struktuuriga
(trad. käsitletakse metonüümiana). De Man on eriarvamusel: sünekdohh loob ambival.
tsooni metafoori ja metonüümia vahel. De Mani arvates on ta lähemal metafoorile,
sest metafoorne side on alati tugevam ja püsivam kui metonüümiline. (kärbeste sumin
seondub suvega tugevamalt kui muusikapala. mis võib küll meenutada mingit
suvehetke, kuid ei seostu tingimata suvega).
Tekstisisesed ja välised seosed ei anna meile sünteesi. Toimub dialektika ilma
sünteesita.
Romaan on ühtlasi allegooriline jutustus omaenese dekonstruktsioonist.
annaabi.ee 
