Kriminaalpoliitika kordamine
karistusjärgselt kinni peetud? Nõnda säiliks preventiivne mõju olukorras, kus muidu leebed karistused enam
hirmu ei tekita. Niisugusel talitusviisil oleks kahtlemata teatav loogika, paraku oleks see ilmselgelt silma-
kirjalik.
Justiitsministeeriumi poolt kooskõlastusringile saadetud ,,Karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku
ja vangistusseaduse muutmise seaduse eelnõu" ei levita mitte üksnes nõukogude aja külma hingust, vaid
kohati ületab tolleaegset kriminaalõigust oma ambitsioonilt allutada inimesed totaalsele kontrollile. Kui
pärast omariikluse taastamist suhtuti Eestis väga ettevaatlikult nõukogude kriminaalpoliitilisse pärandisse ja
loobuti seetõttu mitmest varem kasutusel olnud sanktsioonist kui demokraatliku õigusriigiga kokku-
sobimatust (nt kellegi tunnistamine eriti ohtlikuks retsidivistiks, suunamine kasvatus- ja
tööprofülaktooriumisse), siis nüüd ollakse valmis võtma kasutusele riiklikke sunnivahendeid, mis