ENESEHINNANG
enda sooritusvõimesse. Nad on sõbralikud, kuid mitte üleolevad (2: 168).
Kui inimene on oma enesehinnangut tõstnud, on tal kergem elada. Enam ei ole nii
tähtis, et kõik näeksid ja teaksid, mida ta teeb, sest ta on õppinud ennast ise tunnustama.
Samuti oskavad paraja enesehinnanguga inimesed tunnustada ka teisi inimesi. See ei
tähenda, et neile ei meeldiks komplimendid või tunda end tublina, loomingulisena ning
ambitsioonikana. Kuid oluline on see, et nende tegutsemismotiiviks ei ole ainult teistelt
heakskiidu saamine. Kui hakatakse lühtuma oma eeldustest ega võrrelda end enam
teistega, siis ollakse enda vastu aus, siiras ja armastav (2: 168).
Hea enesehinnanguga inimene mõistab, et tema enesetunne sõltub temast endast, ning ta
heidab endale ohvrisüü (2: 168).
Tasakaalus enesehinnanguga inimene ei kasuta endast rääkides kunagi sõna „halb“. Ta