DNA viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva DNA koostise järgi üksikahelaga DNA viirusteks ja kaksikahelaga DNA viirusteks (herpesviirus, papiloomviirus). RNA-viirused on viirused, mille genoomiks on RNA. Mõnede viiruste genoom on üheahelaline RNA (ssRNA), teistel kaheahelaline RNA (dsRNA). Üheahelaline RNA on kas pluss-ahelaline või miinus-ahelaline. Leidub ka viiruseid, mille genoom on osaliselt pluss- ahelaline ja osaliselt miinus-ahelaline. Neid kutsutakse ambisense-viirusteks. 15. Viirustel eristatakse lüütilist ja lüsogeenset elutsüklit. Lüütiline tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Peremeesraku ainevahetus korraldatakse ümber Peremeesrakus paljun-datakse viiruse genoom ja toodetakse viirusvalgud Rakus pannakse kokku uued viirusosakesed Peremeesrakk hävib. Lüsogeenne tsükkel Viirus sisestab peremees-rakku oma genoomi Viiruse genoom lülitub peremeesrakku genoomi hulka
aktiivsust. o G-valk Fusion valgu (F-valk) peamine funktsioon on viiruse ja raku membraanide liitumine. F-valk iseenesest on väheaktiivne ja selle aktiveerimine on seotud HN- ja F- valkude omavahelise interaktsiooniga peale HN- valgu ja raku retseptori interakteerumist. Sugukond Bunyaviridae Sugukonda Bunyaviridae kuuluvaid viiruseid iseloomustab: Kolmest negatiivse või ambisense polaarsusega RNA segmendist koosnev genoom. Tsütoplasmas toimuv replikatsioon ja virionide valmimine Golgikompleksil. Enamus bunyaviiruseid omab lüilijalgseid vektoreid ja on inimesele suhteliselt vähepatogeensed. Samas leidub ka ohtlikke. Genoomi kodeerivad alad Erinevate bunyaviiruste genoomide organisatsioonis ja ekspressiooni strateegiates leidub nii sarnaseid kui ka erinevaid jooni: Ambisense strateegia phlebo- ja tospoviirustel
annaabi.ee 
