Hinduistlikud templid: Templid meenutavad monumente, käbitaoliste tornidega; väikesed ruumid, tähtsaim pühakojaruum; väljast rikkalikult skulptuurselt (reljeefiga) kaetud - meelelised stseenid jumalate ja kangelaste elust. Budism 6.saj. eKr. Siddhartha Gautama u.560-480 eKr. Pühamees, valgustunu- Buddha. Eesmärk: vabaneda maistest kannatust. ja pääseda taassündide ringist nirvaanasse. Ehitised: Stuupa- monument Buddhale, poolkera- v kellukakujuline(Sanchi Amaravati stuupad) Tempel: ruudu-ja ringikujuline astmetest kontsentriline ehitis. Boropudur - tempel Jaava saarel Indoneesias, ehitatud 9.saj lõpul. Templi plaan meenutab jantrat, graafilist kujundit,mida kasut meditsiinilise abivahendina. Ehitis sümboliseeris budistlikku mõttemaailma ja pürgimusi (1.tasand kujutas maist elu - kannatuse põhjust, ihasid, emotsioone järgmised 5 tasandit kujutas teadmiste ja õpetuste saamise teed; 3 ringikujulist tasandit väljendasid
N: Lõvidega kapiteel India vabariigi vapil. 3. saj. E.m.a. ka stuupade ehitus poolkerakujulise kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Lasti püstitada 84000 tükki. Kupli tasandatud tipus nelinurkne aedik, millest kõrgub maailma telge sümboliseeriv varras päevavarjukujuliste vormidega, kogu ehitist ümbritseb kiviplokkidest aed, milles on nelja ilmakaarde avanevad väravad, kiviplokid kaetud skulptuuridega. N: reljeef Amaravati stuupalt Lõuna-Indias 2. saj. E.ma., Sanchi stuupa Indias, 1. saj. E.m.a. Templid: peamiselt vana kunsti mälestusmärgid, meenutavad monumente. Kõige püham seal, kus on jumala kuju, tavaliselt väike ruum, tempel selle ümber suur, paljude ruumidega ehitis. Saalide uksed ühel joonel, viivad pühapaiga suunas. Lage toetavad tihedalt asetatud sambad, muudavad siseruumi hämaraks. Templid kivist, ilma mördita. Avad sillutati suurte kividega, laed kiviplaatidest.
ümarplastikale. Jutustatakse skemaatilised, rõhutavad tegelasterohkeid stseene. inimeste hingeelu isikupära Jumalad, deemonid, haldjad. 7. Skulptuuri näited Reljeef lahingustseeniga Kaljuseina raiutud Buddha Buddha kujud Angkor Vatist, Reljeef Longmeni lähedal, Amaravati stuupal, Khajuraho Terrakotasõdalased templi skulptuurkaunistused, 8. Maalikunsti Hästi arenenud, suur osa maalikunsti peamisteks Maaliti vaheseinadale, iseloomustus miniatuurmaalidel pearõhk vormideks tusi-ja akvarell-maal lükandustele, paberrullidele. asetatud voolavale, kaunile, paberil või siidil
Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised. Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et inimestel poleks luid ning proportsioonidest ei peeta kinni. Skulptuuris kasutatakse materjalina kivi, vaske ja pronksi. Valitsevaks vormiks reljeef, mis läheneb ümarplastikale. Jutustatakse tegelasterohkeid stseene, kus tegelasteks on peamiselt jumalad, deemonid, haldjad. Skulptuuri näideteks Indias on reljeef lahingustseeniga Angkor Vatist ja reljeef Amaravati stuupal. Hiina skulptuuri aga ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised, rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Näideteks tooks välja Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal ja Terrakotasõdalased. Jaapani skulptuurid erinesid India ja Hiina omadest sellesuhtes, et
(nt donaatorite kujud koobastemplite sisseäikude juures ja tavalised zanristseenid abielupaaridega) Erinevalt Gandharast jätkus Mathura kunsti mõju ka pärast Kusaani riigi lõppu. Arvatavasti on põhjuseks see et ta oli orgaaniliselt India kultuuri enda seest välja kasvanud, mitte sellele kunslikult külge poogitud. 3.4 Andhara Lisaks Gandharale loodes ja Mathurale põhjas oli kristliku ajaarvamise esimestel sajanditel Indias veel kolmaski tähtis kunstikeskus. Amaravati paiknes lõunas Madrase lähistel, kus valitsejateks oli Andhara dünastia. Andhara riik tekkis II saj eKr ja kestis IV saj-ni pKr. Peamine keskus asus Kistna jõe deltas, kuid tipphetkel ulatus ta üle kogu Dekkani platoo teise rannikuni välja. Andharale on omased monumentaalne sakraalarhitektuur: kaljutemplid ja eriti stuupad. Üks varasemaid on Dsaggajapeta stuupa (II-I saj eKr), mida kaunistavad reljeefid mõjuvad oma äärmise pinnalisusega kui joonistused
annaabi.ee 
