Vihakõne
Vihakõne
defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas:
• väljaöeldu sisu,
• väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon,
• väljaöeldu olemus,
• väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid,
• väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1]
Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise
keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised
inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on
vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik,
pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike
või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat,
hirmutavat, halvakspanevat, antagoniseerivat ja/või eelarvamuslikku
hoiakut nende tunnuste suhtes, mille hulka kuuluvad sugu, rass, usk,
etniline päritolu, nahavärv, rahvuslik päritolu, puue või seksuaalne
sättumus. Vihakõne eesmärk on kahjustada, dehumaniseerida,
annaabi.ee 
